Nagu ma ütlesin, siis alguses oli Õhk. See loksutas praami ja autot, kiskus võimsate puude latvu ja mindki. Vettinud oli kogu loodus ja vett tuli juurde: ilma mingite piduriteta hallist taevast, üle kallaste ajavast jõest, võib-olla minu silmistki. Astudes tundsin, kuidas pehme muda muruliblede vahel tõmbas mind iga sammuga korraks enda poole. Mulle tundus, et ma tunnen selle vesise Maa lõhna. Toas oli ka Õhk: ta tuli uste ja akende pragudest, natuke seinast ja ulgus korstnaski. Seepärast tõin ma kuurist Puu ja võtsin tohukorvist tiku, et teha Tuld. See tuli oli hele ja põles kiiruga. Sest mul oligi vaja kiiresti palju sooja. Mul oli aukartus. Kogu selle tuule ja tule ees.

Käisin veel korra üle laiaks valgunud kiirevoolulise jõe oma auto juures, et ära tuua oma Kõrvits. Mine tea, millal ma jälle üle jõe saan, kui siin nõnda kallab ja vihma sajaks justkui ka igast suunast. Mulle meeldib see kohin, mida tekitavad vanad tammed ja uskumatult kõrged kuused. Mulle meeldib see vetevoogude vulin, mida tekitab vesi, voolates läbi veepinnani ulatuvate okste. Huvitav, kas selles jões on ka Vetevaim? Ja kui on, siis kas see sama, kes oli Võrumaal meie maja taga jões või üks teine, Selle Jõe vetevaim?

Nüüd on möödas üks nädal. Mulle tundub, et ma olen teinud nii palju, kogenud nii palju, näinud nii palju erinevat ilma. Ja ma hakkan mõtlema, miks ma olen siin nii vähe loonud? Mitte et ma kirjutanud ei oleks – olen seda teinud tavaliselt vähemasti südaööni. Aga ikka mingi Eesmärgiga – raamatusse, veebi, teatmikku, meili… Miks ma ei istu iga päev selle jõe vulinas, pastakas käes ega lihtsalt luuleta? See tundub siin nii lihtne.

Sest ma olen püüdnud kõigepealt kõik pooleliolev valmis saada ja muus osas korda luua. Nullpunkti, puhtust, tühjust ja rahu tekitada.

Ma olen saanud peaaegu sakraalseid kogemusi lumevaibas sarapikus jalutades. Milline õnnis tunne! Natuke nagu loori all. Natuke nagu pruudina. Enese ja elu pulmas. Nende valgete kaardus puude all ma ei taha kõndida ega hingata. Ma tahan lihtsalt siin olla, selles päikeseloojangust roosa taeva all, taeva ja minu vahel kaardunud sarapuuoksad, paksult kergete õhuliste helvestega lund täis. Ma ei tea midagi paremat, sest see Tunne on segu kõikidest kõige parematest tunnetest. Kallima käte vahel olemise tundest. Päikesepäeval heinakõrre otsa korjatud metsmaasikate suhu lükkimise maitsest. Mediteerimise rahust ja naudingust. Oo, nii hea on olemas olla.

Oh, ja kui lihtne on tunnustada teisi ja kui raske on jagada kiitust iseendale. Eile sai tegelikult valmis uus Raamat. Aga seekord kirjutasime seda koos Helinaga. Ja ma tunnen, et võin juba nüüd kohe rõõmustama hakata. Sest et see on see, mida me tõesti öelda tahame, ilma ühegi kompromissita. Ja kuigi ma olen kõik oma raamatud kirjutanud nii – teades, et see on see, mis mulle tõesti korda läheb ja see on see, mida mul on vaja öelda, pole ma kunagi saanud ennast tunnustada kohe, kui olen toimetajale meili saatnud. Ikka olen pidanud hinge kinni hoidma. Kas see ikka meeldib? Kas see ikka leiab heakskiitu? Nüüd on see kõik nagu teisiti ja mul on hea ja kerge olla. Ma ei karda.

See oligi Nädal. Täiskuu ja võrratute lumemütsidega. Lume alt välja sulanud erkrohelise värske petersellipuhmaga. Puude ja kütmisega. Kirjutamise, lugemise ja unistamisega.

Nädalale pani minu jaoks punkti joogatund Kuressaares, mis tegi mu südame eriti soojaks. Kui palju armastust on maailmas olemas! Ja kui ma avastasin paar võrratute inimeste veebilehte

http://polkovnikubutiik.blogspot.com/

http://www.tassike.ee/

uskusin ma veel kindlamalt, et imed on olemas. Kui õnnis tunne see on!

Ja tuleb välja, et läptopiga õues kirjutamiseks ei pea olema suvi. Seda saab veelgi paremini teha jaanuarihämaruses. Ja kui näpud on juba külmakanged, saab minna tuppa. Teel tuppa minu jaoks võrratut vaatepilti nautides – rehetare aknast kumav valgus akna all hangel. See ongi Kodutunne.

Eelmisel aastal ma kirjutasin väga vähe blogi, sest ma kirjutasin väga palju raamatuid.

Täpselt aasta tagasi võtsin ma oma väikese autoga läbi lumerikaste maanteede ette teekonna Sänna Kultuurimõisa Võrumaal. Ma ajasin mõisa elanikega juttu, sõin õhtusööki, tegin Võrust spetsiaalselt minuga jalutama sõitnud sõbrannaga mõne jalutustiiru heade mõtete saatel mööda pimedaid lumiseid teid. Ja istusin siis, soe ahi selja taga, oma valitud kolmekordse narivoodi kolmandale (muidugi!) korrusele mingiks enam-vähem loogiliseks jadaks kokku panema kõiki mõtteid, mida ma kahe aasta jooksul vabakutselise elust üles märkinud olin. Kõiki tähelepanekuid tööst ja elust, mida olin korjanud erinevatesse failidesse ja oma telefonimärkmetesse. võtsin kokku kõik soovitused, mida pidasin sobivaiks. Seal mõisas aasta tagasi panin ma kokku “Leia oma tee” sisukorra ja esimest korda kogu materjali. See raamat ilmus mõned nädalad tagasi.

Eelmisel aastal sain ma põneva pakkumise kirjutada raamat ühe firma ajaloost. Võib-olla tundub, et ei ole olemas igavamat asja. Aga ei, see oli tõesti väga huvitav töö! Ainult et liiga lühikese tähtajaga (mis on vist küll tavaline igasuguste, mitte ainult huvitavate projektide puhul). Nõnda ma siis kirjutasin päeval ja ööl (aega oli kolm nädalat ja ma ei teadnud sellest firmast enne kirjutama hakkamist midagi ehk siis esmalt pidin ka kõvasti lugema, uurima ja inimesi kuulama). Päästis ainult see, et ma ei teinud seda raamatut päris üksi. Minu põhiline abiline oli Reet. Ja seda kirjutades ma sain lõpuni aru, et ka elu firmades võib olla väga arendav, innustav ja rõõmustav. Sellega ma arvestasin selles “Leia oma tee” raamatus. Kõik inimesed ei taha töölt ära tulla nagu mina, sest nende jaoks on parem just niimoodi.

Mõnes mõttes hakkas mulle see koos kirjutamine (ehk koosloomine) meeldima. Ja kui ühel päeval helises mu telefon (vabakutselistel tähendab see alati head ) ja mulle pakuti võimalust kirjutada suhtlemise teemal raamatut, siis ma mitte ainult hirmust, et ma sellest midagi kirjutada ei oska, vaid ka soovist teha seda projekti kahekesi tegemise topelt rõõmu ja naudinguga otsustasin, et leian endale kaasautori. Leidsingi. Minu jaoks väga erilise maal elava vägeva naise. Ja nõnda me siis seda raamatut oleme kirjutanud pool aastat. Vahepeal ladusalt, vahepeal suhtlemist praktiseerides, vahepeal kohtudes, vahepeal vaieldes (no mitte päris). Ja siis jälle kirjutades. See, et ma kirjutan suhtlemise teemal koos Helinaga, on üks minu eelmise aasta parimaid otsuseid! Nädala pärast peaks see käsikiri valmis saama.

Aga veel enne seda parimat otsust sain kogemuse, mida tähendab läbi põleda. Selle sees olla ei olnud tore ja ma ei ole ehk veel päriselt sellest emotsionaalselt toibunudki, sest mul on iga uue kohustuse, lubaduse või meiliga kerge hirm sees, et ega ma endale liiga tee. Kohtusin naisega, kes on väga teadlik ja endaga palju tegelenud. Ta ütles, et põles läbi 12 aastat tagasi, ja selle ees on tal väike hirm ikka rakkudes. Kuigi tema – ja mina ka – kaalub iga uut asja vastu võttes hoolikalt, kas see ikka mahub ajakavasse. Ja kui mõni päev lähebki liiga tihedaks, siis tuleb jälle kolm rahulikumat. Mul on palju mõnusam ajakava ja ma saan olla palju endale armsas Kodus.

Eelmisel aastal ma panustasin hoolega hingamisterapeutide koolitusse. See tähendas kord kuus kolme pikka päeva inspireerivate õpetajatega ja uskumatult hooliva ja erilise grupiga. See tähendas enda seest pinnale tulevat uut “materjali”. Helle teemasid. Uut mõtlemisainet vanadel teemadel. See tähendas ka tööd klientidega, mis mulle väga meeldib nagu ma täna tean, kuigi ei olnud otseselt sellel koolitusel osalemise eesmärk minu jaoks.

Ma võtsin vanasti aastavahetusi päris tõsiselt ja pöörasin rohkesti tähelepanu oma kokkuvõtetele, soovidele ja emotsioonidele aastavahetuse õhtul ja uue aasta esimesel hommikul. Siis tuli periood, kui ma ei pööranud erilist tähelepanu aastavahetustele. Pidasin seda lihtsalt üheks päevaks aastast. Kahjuks paugutamise ja kaua (st vähemalt 00.05ni) üleval olemisega. Sel aastal ma pöörasin aastavahetusele jälle natuke rohkem tähelepanu. Ja just seesmiselt. Yogide jaoks on see suurepärane uudis, et 2012.a on lõpuks käes! Kõik on võimalik!

Soovin Sulle õnne – koos kõige sellega, mida see sinu jaoks peaks sisaldama.

Meil on väga hea meel kutsuda teid järgmisel suvel suurele ja rõõmsale joogafestivalile 21-22 juulil Haapsalus!

See on midagi sellist nagu laulupidu Tallinnas või folk Viljandis või jõulud kodus. See on suur, aga soe üritus, mis tekitab õnneliku tunde ja annab võimaluse kohtuda teiste inimestega üle Eesti, kes kõik jagavad ühist armastust või huvi – jooga elustiili, tervise ja õnneliku elu vastu.

Proovime erinevaid joogastiile parimate õpetajate käe all, teeme liikuvat meditatsiooni, laulame mantraid, kuulame kaunist muusikat ja sööme tervislikult.

Festivalil jätkub tegemist nii meestele kui naistele, noortele kui eakatele, lastele ning rasedatele, algajatele ja aastaid joogat praktiseerinutele.

Kes alles tunneb huvi tärkamas jooga vastu, saab festivalil proovida erinevaid stiile, et teha otsus oma eelistuse suhtes.

Kes on juba jooga praktiseerija või isegi joogaõpetaja, tunneb ilmselt huvi peaesineja töötubade vastu. Meie festivali peaesineja on rootslasest yogi-munk Daniel Strausser, kes elab Indias oma üle 80-aastase guru juures.

Täpne kava jääb veel natukeseks üllatuseks – kuni saame valmis ilusa veebisaidi ja paneme ta sinna üles. Programmis on üheaegselt valida kolme kava vahel ja programm kestab 21. juulil kella 11st 23ni ja 22.juulil kella 5st 18ni – kahe päeva jooksul kokku 25 tundi!

Kavas on on krija hatha jooga, ashtanga jooga, Šivananda jooga, vinyasa jooga, radža jooga, tantra jooga, kundalini jooga ja klassikaline jooga (Krishnamacharya õpetusliin) ning neid annavad edasi parimad õpetajad Eestist ja välismaalt.

Kavas on mitu kontserti ning tervisetoidu ja jooga elustiiliga seotud kaupade turg bazaar.

Veebisait on valmimas, praegu saab lugeda ja laikida Facebooki saiti

www.joogafestival.ee

www.facebook.com/pages/Joogafestival/168835836530347

Pileteid saab osta alates tänasest Piletilevist!

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/?concert=97448

Esimesele 200-le kiiremale on festivali pass soodushinnaga 20 eurot, mis annab pääsme pealava sündmustest osavõtuks, bazaari külastamiseks ja kontsertide nautimiseks (arvestama peab, et siseruumide töötubade eest tuleb kaasa võtta veel 2 eurot, aga toidutöötubades kokkamise ja söömise eest 10 eurot).

Oled väga oodatud. Namaste.

Merit ja tiim

Kui sa tahad olla festivalil vabatahtlik abistaja võimalusega teha natuke tööd ja võtta osaliselt ka festivalist osa, palun kirjuta meritraju@hotmail.com – mida ja miks sa tahaksid teha.

Kui sa tahad olla esindatud festivali tervisekaupade ja -toitude turul bazaaril, siis palun kirjuta kristina@maakaup.com

Saad vaadata videolõiku “Leia oma tee” raamatu teemal siit http://www.youtube.com/watch?v=wuUBIDT5IJE&feature=youtu.be

ja kui oled juba raamatut lugenud, siis kommenteerida siinsamas või arvustus.com-is

http://www.arvustus.com/merit-raju-leia-oma-tee

Raamat on sellest, mida ma ise olen viimastel aastatel mõelnud, otsustanud ja teinud. See on minu tähelepanekutest elust ja tööst. Minu kogemusest vabakutselisena. Ja nagu ikka mu kirjutatud raamatud, on ka see inspiratsiooniks, järelemõtlemiseks ja oma unistuste elluviimise julgustuseks. Noh, natuke hoiatuseks ka – neile, kes tahavad õppida minu vigadest.

Töö sisu (ehk mida teha rahateenimiseks ja eneseteostuseks) ja vormi (kus ja millal töötada) teema läheb mulle väga korda, sest see on nii suur osa päevast ja elust. Kogu valge aeg päevast ja energiline osa elust. Arvan, et on vägaoluline tunda ennast oma tööga hästi. Tegemas midagi enda jaoks tähendusrikast ja sobivat – midagi sellist, mis paneb hinge särama ja südame hõiskama. Tavaliselt on nii, et kuni inimene ei ole teadvustanud, miks ta töötab, töötatakse enamasti raha pärast. Aga tegelikult on töös veel palju enamat – selle juures tohib olla õnnelik. Selle juures peaks saama olla õnnelik. Just seda ma selle raamatuga maailma rohkem luua tahangi – inimesi, kes on õnnelikud oma töö üle.

Raamatus on ka 19 teise inimese lood nii et mul on veel 19 kaasautorit ka! Suur kummardus neile, et nad usaldasid mind ja seda raamatut. Ja elu.

Kuigi minu tekst on nüüd valmis ja ma ei saa seda enam muuta, olen ikka tähelepanelik ja tundlik samal teemal teiste väljendatud mõtete ja mulle osaks saanud kogemuste osas.

Näiteks mulle meeldis selle nädala ainsalt nähtud pöffi filmist lause: Work is love made visible. Töö on nähtavaks tehtud armastus. (Raamatust Prohvet, http://raulpage.org/prohvet/ 1923.a pärit tekst)

Ja tõepoolest saab tööd teha sellisel viisil, et see on armastuse avaldamise viis! täna küll ainsad inimesed, kellega kokku puutusin, viisid meie aiast ära lehekotte. Nurina, torina ja mitte silma vaatamise saatel. Kahju küll…

Prohvetist:

“Ja mida tähendab töötada armastusega?

See tähendab kududa kangast omaenese südamest tõmmatud lõngast, just nagu hakkaks seda kangast kandma su armastatu.
See tähendab ehitada maja kiindumusega, just nagu hakkaks selles majas elama su armastatu.
See tähendab külvata õrnusega ja lõigata rõõmuga, just nagu hakkaks vilju sööma su armastatu.
See tähendab vastutada kõigi asjade eest, mida sa kujundad omaenese vaimu hinguses,
Ja teada, et kõik pühad surnud seisavad su ümber ja vaatavad.”

Suur tänu fotograafidele Margitile ja Liinale, kujundajatele Ristole ja Teelele, toimetajatele Pirkkole ja Ingele ja Piretile – kes tegid kõik muud tööd, mis selle raamatuga oli vaja teha, et ta saaks failist kaante vahele. Ja aitäh kõikidele, kes aitavad mul elada sellist elu, nagu mina tahan ja anda teistele jõudu teha sama!

Reklaamitrikk on minu venna kirjutatud raamat! See on praegu minu öökapiraamat, silmaringi avardav turundusõpik ja meelelahutusvahend – vahepeal naeran omaette.

Raamatu enda kohta saab rohkem lugeda siit

www.reklaamitrikk.ee

aga kõige parem on endale see raamat soetada, sest reklaam puudutab meist igaüht iga päev isegi kui me seda ei taha :)

Selle raamatu kirjutamine võttis ikka üksjagu aega ja müts maha selle ees! Eriti selle pärast, et see on nii kõikehõlmav ja samas parajalt õhuke. Ja eriti selle pärast, see on asjalik ja meelelahutuslik. Eriti selle pärast, et sellest reaalselt õpib ja et see avardab silmaringi. Selles on isegi päris Eesti näited, isegi sellest hallist ajast, millest ma ise hästi ei mäleta. Ja sellel on värske ookeani ja Alpide lõhn

Ja eriti selle pärast, et kusagil poole kirjutamise peal varastas keegi mu venna arvuti ja toona polnud see fail kusagil koopiat veel teinud. Aga see raamatu esimene pool sündis millalgi ikka uuesti ja sai teise poole ja koopiaid ka. Nii tore! Mul on väga hea meel ja suur elevus See on väga hea raamat, ausõna!

AITÄH KÕIKIDELE, kes minuga ühendust võtsid ja oma loo saatsid. Need on kõik siirad ja armsad. Kuulete/loete peagi!

Mulle tundub – hoolimata eelmisest postitusest – et paljude inimeste elus on praegu oluliste muudatuste ja otsuste aeg. tegevused, kohad ja inimesed, mis varem tekitasid ebamugavust, on hakanud muutuma talumatuks. miski annab järelejätmatult märku suurema muudatuse vajadusest. osa kardab järgmise aasta tulekut, osa ootab pikisilmi. aga enamikule on oma nahk ikka kõige lähemal. oma elu ikka kõige kallim. oma aeg ja valikud kõige olulisemad.

minu järgmine raamat tuleb inimeste isiklikest tööalastest otsustest.  julgete otsuste tegemisest ning sellele järgnevatest “faasidest”

et see raamat ei oleks ainult minu kogemusest, otsin mõnes mõttes kaasautoreid. Pakkumine kehtib 1. septembrini

ükskõik, kas sa oled selles kohas, kus sul on mingi muudatuse vajaduse tunne või oled sa juba kümme aastat olnud vabakutseline või oled sa saanud tööd enda jaoks täiesti uues valdkonnas või ainult unistad, sest näed liiga palju piiranguid ja ohte muutuse tegemiseks!

kui sul on lugusid ja mõtisklusi järgmistel teemadel

• oma “õige” tee äratundmine (eelkõige tööalases mõttes, muud elu osad on sellest muidugi haaratud)
• arusaamine, et midagi tuleb muuta oma (töö)elus
• eriala või töökoha vahetus 
• hobi ja töö kombineerimine, milles hobi osakaal suureneb ja hobist saab uus töö
• töövõtjast ettevõtjaks
• karjääripaus
• seljakotiga ümber maailma
• töötamine vabatahtlikuna
• töökoormuse vähendamine nt täiskoht poole kohaga tööks
• välismaale tööle minek
• kohanemisraskused ja -rõõmud oma uues tööelus
• “neljatunnise töönädala” kujundamine
• kuidas on elu vabakutselisena? selle plussid ja miinused
• koondamine ja kõik sellega seonduv emotsionaalselt, otsuste mõttes ja mis edasi sai
• ise töölepingu lõpetamine – miks, kuidas, milliste emotsioonide saatel ja mis edasi sai
• lähedaste reaktsioonid sinu olukorrale/valikutele ja sinu reaktsioonid omakorda neile
• kõikvõimalikud strateegiad, mis teevad tööelu mõnusamaks ja kogu elu tasakaalustatumaks
• sinu nipid ja soovitused
• jne

Mind huvitab võimalikult isiklik ja siiras jutt sinu tunnetest ja mõtetest kirjeldatavas olukorras või elufaasis ja sinu nö elutarkus – mida sa sellest õppisid või mis järeldusi tegid, kuidas kohanesid.

sa võid kirjutada siia blogisse kommentaarina või siis mulle isiklikult meritraju@gmail.com

valin välja parimad, toimetan või küsin lisa, kui vaja ja saadan sulle veel vaatamiseks ning siis lisan kümmekond lugu oma raamatusse illustreerivateks lugudeks

sinu loo pikkus võiks olla umbes 2500 tähemärki (1 A4 lk)

ja siis veel, mida sa enda kohta tahad mainida: eesnimi, vanus, eriala/töö/töötamise vorm “enne” ja “pärast” ning oma kontaktid: email ja telef.

Kui kellelgi on kommentaare tööelu valikute teemal üleüldiselt, küsimusi teistele vms siis olete teretulnud siin keskkonnas arutlema! Oleks väga huvitav! Minu jaoks väga hingelähedane teema.

kui ma Tallinnast väljas käin, on mul pidevalt kerge stress sellest, et ma ei tea, mida ma süüa saan ja ma ei saa seda ise reguleerida. ma ei julge küsida söögikohas, millist õli või soola või millise päritoluga kanamune nad on kasutanud või kust see kala tuleb. ma ei taha igaks juhuks teada. menüüdest leian suuremalt jaolt selliseid asju, mida ma lihtsalt ei taha ja ausalt öeldes toiduks ei pea (ja ma ei ole ekstreemne, ma ikka söön peaaegu kõike, ainult mitte karvaste ja suleliste liha).

jah, mul on nüüd hakanud pihta kultuurišokk oma kodus ja kodumaal, oma linnaosas ja oma maja ümber.

Teadliku hingamise tehnikaid ja harjutusi leiab mitmetest aastatuhandete vanustest ida traditsioonidest: Indiast, Hiinast, Tiibetist, Jaapanist. Teadlik hingamine on hingamisviisi muutmine kindla eesmärgiga. Teadlikku hingamist kasutatakse sageli oma kõrgemale minale lähenemise meetodina. Pole juhus, et ladina (ja ka eesti) keeles on sõnad hingamine ja hing sama päritolu.

Vabastav hingamine pärineb 1970ndatest aastatest, olles küll nii tehnikalt kui ka mõjult sarnane hiinapärase nn armastuse hingamisega. Vastupidiselt idamaade tehnikatele keskendub vabastav hingamine täielikult hingamisele ega hõlma keha liigutamist. Seansid toimuvad tavaliselt selili. Kehaliigutused on täiesti spontaansed. Vabastav hingamine on lõdvestunud, täielik ja ühendatud (st loomulike pausideta) hingamislaad. See ei erine palju lõdvestunud inimese tavalisest hingamislaadist ja on sarnane hingamisele une ajal. Hingamine on vaba ja takistusteta nagu lastel ja loomadel pingevabas keskkonnas. Erinevus tavalisest lõdvestunud hingamisest: sisse- ja väljahingamise vahel ei ole pausi. Teine tähtis element on, et väljahingamine on täielikult lõdvestunud. Selline hingamine on kehasse energia toomise loomulik vorm. Tavaliselt tehakse vabastavat hingamist suu kaudu, aga sel viisil võib hingata ka läbi nina. Nina kaudu vabastav hingamine kaldub stimuleerima vaimset lähenemist blokeeritud kogemustele, suu kaudu hingamine kutsub esile pigem füüsilisi kogemusi.

Vabastava hingamise seansi ajal võib kogeda füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid ja/või spirituaalseid kogemusi. Tavaliselt ongi nii, et esimestel hingamisseanssidel koged ülekaalukalt füüsilisi kogemusi, kus lihased lähevad pingesse, hakkab kuum või külm. Sagedased on ka emotsionaalsed kogemused. Spirituaalsete kogemuste saamiseks läheb vaja tavaliselt rohkem praktikat. Enamik tunneb end pärast seanssi elujõulise ja energilisena.

Ühe kõige kriitilisema ja traumeeriva kogemusena meie elus nähakse vabastava hingamise “filosoofia” järgi meie endi sündimist. Sünni ajal kogetu ja meie otsused elu ja enda kohta mõjutavad meid alateadlikult kogu elu.

Kuna vabastav hingamine toimub muutunud teadvuseseisundis, võimaldab see hingamistehnika vabastada mälestusi, mis pärinevad ajast, mil meie aju ei olnud veel täielikult välja arenenud. Nii on võimalus neid mälestusi töödelda ja tõlgendada.

Lihaspingeid kogetakse sageli esimestel seanssidel, keha reageerib hingamise takistamise teel kontrolli vabastamise peatamiseks. Kui kõige traumaatilisemad mälestused on seanssidel läbi töötatud ja integreeritud, muutub seanss tihti rahulikumaks ja vähem sündmusterikkaks. Seanss suurendab rahulikkuse ja rahuluolu või energilisuse ja positiivse laengu tunnet.

Mõned seansid tõstavad pinnale igapäevaprobleemid ning aitavad end paremini mõista, probleeme lahendada, otsustada ja loomingulisust suurendada. Seanssidest saab keha ja vaimu laadimise moodus.

Vabastav hingamine mõjutab positiivselt und, intuitsiooni ja loomingulist mõtlemist ning stimuleerib keha isetervenemisvõimet eelkõige psühhosomaatiliste haiguste puhul. Aju suurenenud hapnikuvarustus suurendab loomingulisust ja loogikat ning parandab probleemide lahendamise võimet.

Vabastava hingamise tervendav mõju kirjutatakse muutnud hingamislaadi esile kutsutud keemilise protsessi arvele. Vabastab keemilisi aineid, mis sisaldavad nö külmutatud mälestusi ja emotsioone. Mälestuste blokeerimine takistab kehavedelike ja eluenergia ringlust lihaste kokkutõmbumise tõttu. Blokeeritud mälestuste kehast vabastamine annab aga uusi energiavarusid.

Ülal: allikas: Raamat “Hinga välja” – autor Gunnel Minett, kirjastus Pilgrim 2006

All: minu oma interpretatsioon ja kogemus:

• Vabastavat hingamist võib kasutada lihtsalt süvalõõgastuse viisina, kuid kui kasutada teda teraapiavormina, siis see on minu meelest üks kõige intuitiivsemaid teraapia viise – nii ei pruugi endale analüüsi tulemusel valida seansi teemat, vaid keha ja aju ise teavad, millega on vaja parasjagu tegeleda. Sina jääd seansi kestel vaatleja rolli.

• Vabastava hingamisega alustas läänemaailmas Leonard Orr, kes hakkas viima seansse läbi soojas vees, et kogeda võimalikult ehedalt uuesti sündimise situatsiooni. Tavaliselt “hingatakse” seansside ajal selili ja kuival maal, “gurmaanid” harrastavad ka soojas vees vabastavat hingamist. Igal juhul peaks juures olema kogenud toetaja, kuna vabastava hingamisega viiakse end muutunud teadvuse seisundisse.

Hingamise kohta üleüldiselt võid rohkem lugeda siit:

http://kikivarvul.wordpress.com/2011/04/

Vabastava hingamise kohta:

http://www.hingamistuba.ee/vabastav-hingamine/

http://www.hingamine.com/

There are few joys that equal a good book, a good walk, a good hug, or a good friend. All are free. (Leo Babauta)

Ehk siis aeglase st kvaliteetse elustiili entusiast Leo Babauta kirjutab, et on vähe rõõme, mis on suuremad heast raamatust, mõnusast jalutuskäigust, soojast kallistusest või heast sõbrast.

Ja nii ma tundsingi, et on vist aeg jälle kirja panna, mis on toredat toimumas! Lisaks toredatele sõpradele, kes kogu aeg toimivad!

Sest on asju, kohti ja tegevusi, millest on võimalus ise osa võtta ja neidki, millest osa ei saa.

Esmalt ma tahan soovitada üht endal käsil olevat raamatut:

“Naised, kes jooksevad huntidega“. See on raamat Päris Naiseks olemisest. Loomulikust, vaistlikust, tervest ja elutervest ilusast naisest. Ürgnaisest ehk siis kõikide nende omaduste algollusest meie sees. Ja kõigest, mis meile seda algnaiselikkust meenutab. Sellel raamatul on üle 600 lehekülje, seega selle lugemiseks ongi ainus aeg ehk suvel. Vähemasti minul.

Oleneb muidugi, mis teil plaanis on ja kui suur teie aed on.

Kui võtta loodust kui aeda, siis ka nii saab päris hästi läbi. Praegu on veel turul ja metsas karulauku. Sellest saab väga head pestot. Praegu on looduses mõnusasti supi- ja kotletinõgest ja salatinaati, eriti tasub vaadata selliseid kohti, kus aeg-ajalt heina niidetakse – nii saab värskemat kraami. Sain just teada, et meelespealilled sobivad salatisse (foto: Margit Kurvits), kui nad just lõpetasid õitsemise meie aias. Järgmisel aastal siis.

Suvisemat sorti retsepti-ideede jaoks tasub uuesti kätte võtta Anni Arro raamatud.

(Kellel on vaja kvaliteetset oliiviõli, siis minult saab igal ajal tellida Kreeka õli – kuigi mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada)

vaid et kuulu järgi on avatud väga tore ja suurepärase aiaga restoran: http://www.leibresto.ee/

ja oma meilikasti tühjendades leidsin toreda ürituse - talgulaagri - tutvustuse, kuhu soovitan soojalt minna http://www.juured.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=163

Tunnen hästi Jaanust ja tema päikese- ja savitalu, ainult et jaaniplaanid on juba tehtud.

Endiselt on väärt paikade nimistus Põhjaka restoran Kesk-Eestis www.pohjaka.ee

ja ma ise plaanin minna ravimtaimelaagrisse Metsamoori juurde Karula rahvuspargi lähedale. Metsamoor on hakkaja naine, kes on loonud lõuna-eestiliku järve kaldale toredaid jalgadega ja jalgadeta onnikesi, kauni aia ja tegelikult terve maailma. /www.metsamoor.ee/metsamoor/naised.html

ja soovitan soojalt ka põhimõtteliselt kõiki Algallika talus toimuvaid kursusi, laagreid ja ritriite:

http://www.algallika.ee/?c=kava_2009&l=et

Olen ise osa saanud Sofia seksuaalenergia koolitusest, Bo hingamiskoolitusest ja usaldan kõiki, kelle üritused Algallikal toimuvad. Eriti suure elamuse saab arvatavasti veeshingamisest, aga seda ma ei ole ise veel saanud proovida.

Toetage ikka eestlaste tegemisi – kas neid, kes on toreda koha armastusega ära renoveerinud. Või neid, kes võtavad ette mingeid matku või pakuvad muud laadi elamusi. Või neid, kes näitavad, kuivõrd nad armastavad toitu.

Käisin ise sel nädalavahetusel Emumäe piirkonnas (see on Põhja-Eesti kõrgeim tipp!) aitamaks mõelda, mida ja kuidas saaks tulevikus paremini teha, et seal oleks parem elada ja rohkem külastajaid. Maaelu roosast tulevikust võib lugeda minu hea tuttava Erkki Peetsalu arvamuslugu siit:

http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-1583/ERKKI-PEETSALU%3A-Sellist-Eestit-ma-tahtsingi

selleni vist tahtsingi jõuda. Et see asi läks mulle väga hinge. Ma lugesin selle jutu seal Emumäe arengukava külakonverentsil ette. Ja pidin selle lugemist kodus mitmel korral harjutama, sest et mul läks mitmes kohas silm liigutusest märjaks. Suhtun maainimesse nüüd veel suurema austusega. Ausalt, suur aitäh teile! tellige maakaup.ee talukaupa – mmmm! ja ma olen väga uhke iga sõbra ja tuttava üle, kes on läinud maale ja teeb seal päris asju. ehitab. peab kitsi. kasvatab juurikaid. See ei ole eriti lihne!